Enam ei valeta:

Peatükk number üks!
Ütlen kohe ära et tegelikult ei üritanud me heinaküünis tuld teha, ka mitte kõige süütumat kolmetikulõket mitte. Mõtlesin selle välja et meie jaanipäev huvitavam tunduks.
Teiseks ei olnud see üldsegi mitte tort mis veix täna hommikul, ühe põleva tikuga keskelt, sünnipäevaks sai. Ta unise peaga arvas et oli, selleks ajaks kui silmad lahti sai oli ´´tort´´ juba otsas. No ei raatsinud tõtt öelda...
Ausalt ka panin taser´il lukud peale enne kui sinna sisse ronisin, see väike paks vana lihtsalt ajab jama.
Ausalt ka ei võitnud lotoga peaaegu sada milli dollarites.
Ausalt ka ei peksnud iiri tüüpe et nad toa ära koristaks.
Ma olen üpris aus inimene...

Another night in Bankok

Tavalise öövahetuse muutsid vähe mõnusamaks kohalikud tüübid, kes lõunase pausi ajal linna sõidule kaasa võtsid. Tripp pagaritöökoja tagaukse juurde kust nilbu-shortsides pablo Vx´ile odava hinnaga värskeid küpsetisi müüs.
Selle nädala viimase öövahetuse tegi vähe rõõmsamaks teadmine, et uus päev on kahekümne neljaks tunniks töövaba. Magasime 16 ni, Käisime poes ja tankisime auto ära.










Täpselt nii asjalik lehm ongi

Slavery-gets shit done.

Kui välja arvata seik, et mingi hetk oleks ülinapilt majas korra loomise eest molli saanud, siis lähtub ülejäänud tegevuskava lausest ´´slavery gets shit done.´´ Töötasime eelmise nädalaga 76,50h sellest 24,50h öövahetuses, palka saime iseenesest mõistetavalt vähem kui lootsime. Tulevane nädal on laupäevani öösiti. (austfailia)

Jaanid.

Otsustasime suvist pööripäeva tähistada korralike Eestlaste kombel paari õlle ja tagasihoidliku elava tulega. Ilmselt sai saatuslikuks koha valik, kuna juba enne kui jõudsime heinapallide vahele tehtud väikesesse lõkkesse tõelise hoo üles saamiseks väljast leitud eterniiti ja traktorikummi visata, aeti pidu laiali. Õlled võeti käest ära ja kästi tagasi tööle hakata. Töötasime hommikul 6ni, klaas piima ja tuttu.










Strings

TööÖö

Öösiti on heinahiiri rohkem. Või siis on nad julgemad langetama otsust hülgamaks oma põhust kodu ja keeldumast saama kastmeks hamstritoidul. Ei oskagi täpselt öelda. Kui nüüd päris aus olla siis minikänguru ei oleks väga mööda pakutud, naljakalt hüppavad. Veel üheks küsimuseks jääb, et kuidas see väike loom kuidagi eesli otsa juhtus?
Iseenesest polekski väga hullu, kui kella kolmese pausi ajal ukse taha kogunevatest jaapanlastest aru saaks. Või hommikuti ei käiks hästivolditud maja paberõhukesel plekk-katusel oma meelt lahutamas boilerihooldumeeskond.
Kellelgi ära magatud und üle on võib julgelt siia saata. c/-5, short street, narrogin, wa 6312.

Nightsihft

Tööpäev

Viimased paar vahetust 6st kuueni on läinud hirmuäratavalt lihtsalt. Liinid on katki ja umbes poole ajast oleme usina hooldusmeeskonna järgi oma tööjärge oodanud. Shitload of luck kui nüüd täpselt vastupidi varsti ei pööra.
Elevust tekitavat materjali niipalju et:
*Püüdsime, paljaste kätega, heinahiire kinni.
*Remontisime tehast. Ülemused õhtul kiitsid õnnestunud soorituse eest. Jääb loota et see oli hea märk.
*Paaril korral lasti üliägeda kollase JCB´ga sõita. Joystic´uga ja puha. Kusjuures juhtimisõiguse tagab ka kõige tavalisem sohvritunnistus. Forklift´i, sama traktori umbes viis korda väiksema sugulase, opereerimiseks peab olema eraldi litsents.
*Lõin vx´ile viglaga pähe
*Vahetasime autol ise kiikede puksid ära. Nüüd palju parem kui varem.











Mehhaaniline dzungel

Poepäev

Kui ülejäänud nädala jooksul pannakse kõikvõimalikud toidupoed juba kuuest kinni siis koduste tavade järgi kalapäeval on siingi pidupäev. Nimelt saab shopata lausa 21ni.
Ostsime 153 dollari eest tulevaks nädalaks süüa ja valasime 21 kohaliku raha eest autopaaki kütet. Rohkem lasta ei julgenud, sest midagi ragiseb nii kõvasti, et iga üleliigne kilo võib 94nda aasta metall-loomale saatuslikuks saada.

Häid uudiseid ka: neid nagu raha, lihtsalt enam pole!











Põdrad on neil siin sellised.

Koopaelu

Kui joel veikoga heinatehase bunkrisse jõudis oli kõik sitt juba mööda tuba laiali. Me ei räägi siin mõne põrsa põrandale laotatud kasutatud kõrvatikkude kollektsioonist, või prügikastist millest sinna nime järgi määratud kraam mööda läinud on. Ei tee juttu paarist pesemata taldrikust kraanikausis või wc´st mis halbadel päevadel natukene kollasemat tooni sisustusega on kui seda maja arhidekt ette nägi, vaid ütleme kohe ära et närvivapustusest jäi seekord väga vähe puudu. Ma ei tea kas mul on midagi viga või enamus kohti kuhu me juhtume tunduvad kuidagi väga halvas korras.
Neli tundi koristamist muutis olukorda niipalju, et julgesime oma seljakotid tuppa tuua ja omaette mõelda, teretulemast elu esimesse ´´välisjalanõudega voodisse´´ koju. Kuigi veel siiski jääb eelduseks see, et papu tallapaksust jätkuks üle sentimeetri. Õhem variant lihtsalt sööbiks läbi.
Kuidas me saame siin üldse korda hoida, kuuekesi elame ju. Nii hull tempo. Ideaalset puhtust pole mõtet taga ajada... Lisaks veel muud sellist laoti majas elavate härrade vabanduste väljakule seletamaks kolme nurgas seisvat 200st prügikotti ja veel ühete mis oma kilest kesta hetkeks pugenud polnud.
Praegu elavad Narrogini äärelinna kõige ghetomas majas, lisaks meile, kaks Eestlast ja sama kogus Iiri tüüpe. Sooja vett ei ole.
Tööst niipalju, et äratus on hommikul umbes viiest. Sellele järgneb kiire hambapesu ja lõunakodustkaasa tegutsemine. Kümme minutit kestva autosõidu järel laseme töökaarti märgistajasse ja siis astume tehasevile saatel suurde hamstritoidumasinasse.
Ametinimeks string cutter. Kõlaks ju lausa hästi, kui tagumikud mille ümbert nööre eemaldama peab ei kaaluks keskmiselt 450 kilogrammi ning poleks tehtud põhust.
Lihtsamalt seletades lööme rauaaegset päritolu tööristadega, heinapallide nööre katki. Seejärel saadame kõrrekäkid mööda konveierliini purustajasse. 12 tundi päevas.
Koju jõuab umbes seitsmeks, kiire söök ja tuttu ära.

Kui meist nüüd mõnda aega midagi kuulda ei peaks olema, siis see on setõttu, et lööme rauaaegset päritolu tööristadega suurtel heinapallide nööre katki.

Veerand kuud

Olles nädala jagu päikese käes rippunud ja tooni mustast halliks vahetanud leidis mägede pildiga särk tee tagaõuest magamistuppa. Vaadanud seal mõned tunnid ringi ning kuulanud kõrvalruumidest tulevat jutuvada mida saatis õllepudelite mahe kõlin, pakkis vähe luitunud, aga muidu uhke torsokate ennast ilusti kokku ja kolis tumedast puust kapiriiulile.
Järgmise päeva hommikul rabas ereda valguse poolt tulev käsi särgi ja tõmbas selle ülepea selga. Särk oli rõõmus ja piilus juba hetke pärast külmkapi ukse vahelt kilekotte täis riiulitele. Vaatas kuidas käed askeldavad kiirkeedu kannu, teetassi ja sidruniviiludega ning siis sõitis jalgrattaga supermozeesse. Metsmarja marmelaadi ja singikuubkuid. ´´Läheb vist söögitegemiseks, loodame et tainast peale ei aeta,´´ mõtles t-särk murelikult. Tagasiteel rabistas käsi üle aia rippuva sidrunipuu okstes ja tõmbas sealt alla ühe mõnusalt lõhnava vilja, mis kodus puuviljavaagnale asetati. Tainast peale ei aetud ja pärast mõnusat hommikusööki viidi õue rulaga sõitmagi. Ühe lagedama platsi ääres jäi tegelane seisma ja vaatas kuidas mudel-lennunduse huvilised kerge kärsahaisu saatel oma mängusaju tuulutasid. Päris kihvt. Poest jäätis ja koju tagasi, peale ei aetud. Särk oli puhas ja õnnelik.

Nii lapsed, siit loo moraal: Kuus päeva järjest õues nööri peal rippuda ei taha, siis ärge ennast s*taseks keerake.

Ja seda et: Scheduled outage at 12:00AM PDT on Monday (6/15) Blogger.














Siis kui audi, bmw ja opel ööseks ühte tuppa jätta, nurka kanistritäis õli panna ja tuled ära kustutada saab hommikuks päris ilusa holdeni.


















Spetsialist all paremas nurgas.







Koduparasiidid neile vist eriti ei meeldi, sest isegi keset sõiduteid paigaldatakse prussakamaju.

codename: lesbian mud wrestling

Olgugi et meie helesinine raudruun parempööretel natukene liiga kõvasti uriseb, aeglasemal käigul peaaegu erootilist mõju avaldavalt vibreerima kipub ja pimedas silmi korralikult avada ei taha, tundub et võibolla, võibolla õnnestub selle Fairmont nimelisega veel maid vallutada.
Hetkeseisuga on neljal 15tollisel alumiinumsulamist ovaalil tuiskav sõiduk, veel täiesti känguruvabalat, läbinud umbes 1000km. Rüübates selleks keskmiselt natukene alla 1 liitri pliivaba kütet 10 kilomeetri kohta, mis siinset kütusehinda ja metall-suksu mootori suurust arvestades üsnagi mõistlik tundub.
Lesbian Mud Wrestling.
Need eelnevalt mainitud, tuhat läbitud kilomeetrit ei ole aga niisama lusti sõidetud. Nimelt on otsinguid krooninud edu ja kui nüüd peaks juhtuma, et meist puhkuse võtnud ebaedu enne järgmist kolmapäeva soojalt maalt tagasi ei tule siis ilmselt läheme uuel nädalal vx´iga heinatehasesse orjadeks.
Lesbian Mud Wrestling
Varem tööbüroost saadud vihjet kontrollima läinud saime teada, et kotitäis küttepuid maksab siin rohkem kui sama kogus apelsine. Tee äärsest puuviljakasvatusest, laenasime 3 oranzi vilja. Küttepuid vastu ei andnud.
Lesbian Mud Wrestling.
Oli naeru oli pisaraid, mingi hetk pisaraid rohkem kui näha oleks tahtnud. Kõne me sõber, me relv me vaenlane. Ole ettevaatlik ja vali kui kasutad. Vali vorm, vali kuju, vali aeg, vali tuju vali toon, vali... Liiga vali.
Vabandused lähevad tavaliselt sinna kus neid vastu võetakse või oodatakse. Me kõik oleme väljas iseenda eest, verbaalne rusikas näkku on parem kui terasest nuga selga. Lööb tagasi või laseb minna.
Vaikselt hakkab kätte jõudma nädalavahetus, esimene kohapeal oldud aja jooksul, mida tegelikult ka nagu vähekene ootaks...
Vist jätan ütlemata aga te teate mis siia käib...

Bulli müüakse siin klaasist pudelis, et saaks mekkida nagu vanaisa õlle - väike lonks pealt ära, kork kinni ja külmkappi tagasi. (Aaah, sweet life, ja pühib varukaga vuntsi.) Olgugi et alkoholivaba, nädala sees kooli ajal lastele ei müüa, tegelikult ei õnnestu algharidust omandaval inimesel osta mitte midagi. Pulgakommitu koolist puudutud lapsepõlv.

Austfailia on tegelikult tore koht, nõrgemad trahvivad tugevamaid ja suuremad veavad väikse-
maid, aus ju.

Good news for people who love bad news

Muide ise ei mõelnud pealkirja välja. 

Juhtus meiega täna selline imelik asi, et peale unetut ööd ja väikest hommikust kisklemist astusime omnibussi number 75, mida juhtis bussijuht number 3593. Lunastasime 3,50 eest pileti, mis kehtib 120minutit ja peale 34mintsast lakkamatut pidurdamist ja kiirendamist maabusime kesklinnas suurte pronksist kängurude juures, ajasime törstu juttu ja liikusime kiirelt Tšoobšhoppi. Saime häid uudiseid ja ühe Johni telefoninumbri. Peale seda hakkasime üksteisega jälle ühesõnalisi lauseid vahetama ja jalutasime rõõmsalt teise agentuuri, mida omab ja juhib õela pilguga suur tädi. Ka sealt saime viimaste nädalate parima vihje (vb on sitt vihje, pole kontrollinud veel). Kahetunnise pileti kehtivuse lõpuni oli 37minutit, kui uuesti omnibussis number 75 rõõmsalt istet võtsime.

 Ja nüüd võivad siit edasi lugeda ainult ulmesõbrad.

Hommikul istus JP raali taha ja märkas perth.kummipuu.komm.austraalia portaalis automüügi kuulutust, kus pakuti 1000koahliku eest peaaegu korraliku autot, kuulutus oli sellel hetkel üleval olnud täpselt minuti, Joel kirjutas numbri üles (ulme) ja kui pärast kuulutust otsisime siis oli see kadunud.. (nüüd peaks teie kõigi kõrvus kõlama see meeldiv hirmufilmi tilulilu)

 Peale linnast tulekut helistasime sellel müstilisel numbril ja saime koordinaadid. Võtsime manageri aiamajast jalgrattad ja 7800m matk algas. Pidime üle kolme kiirtee sõitma, kui keegi on näinud seda vidjood, kus tüübid jooksevad raudteele ja viskavad enne rongi tulekut siruli siis palju õnne teile, me tegime umbes sama, ainult kiirteel 300km/h liikuvate autode ees ja jalgrattaga. Kuna meile omaselt oskasime ära eksida siis kujunes matk umbes 2455m pikemaks. 

 Auto on meil nüüd uhke ja hää, ainult kõik neli rehvi on erinevad ja konditsioneer ei tööta päris nii nagu peab aga sellest ei ole hullu, mõlemad kõrvalistuja poolsed aknad toimivad... elektriliselt. Muide auto nimi on Fairmont, Ford sünniaasta 1994 ja mootor on tal ka ja mitte mingi mahla- või piimapakk vaid 4liitrine.  Nüüd aga, meie truud lugejad ja suvalised jörmid, läheme me linnapeale. Vaatame, kas saab selle riistapikendusega rohkem kui 10000m sõita ja mis kõige tähtsam, kas see drive-in õllepoodi ka mahub.

niitur (loeb pea alaspidi)

Käisime tööbüroos ja saime jälle kord vastuse mida sealt mustgadsiljon korda ka varem kuulnud oleme.
Jalutasime maratonmatka üle jõe ja tagasi, kilpkonnasid ja krokodille ei näinud.
Sain arvatavasti seagripi.














Suure ringi küsimus, kui vx jp ja freddi krüüger on pildi peal, siis kes klõpsu tegi?

Krokodille pole














Kilpkonnasid ka ei, mitte ühtegi, ainult tühjus...

edaspidi siis failblog

Nädalavahetus möödus järgmiselt: korjasime neli päeva tagasi riputatud pesu nööri pealt ära.

Pakane paugub...

Varbaid enam ei tunne ning aju ja muud lihased vajuvad vähehaaval lihtsalt sisse. Ilmselgelt ei saagi lund maha sadada kui pea alaspidi rippuda, paistab päike ja sooja on 20 kraadi ringis celsiuse järgi. Siin jätavad ilmastikuolud vastavalt oma aastaajanimele vähe soovida. Viriseda vist ei tohiks sest põlved tunnevad ennast keskmisest kergemalt.
Kui vahepeal tundus, et asjad nagu pööraks paremuse poole siis see tunne oli petlik. Okei, tegelikult on meil nüüd eriti ilus puhas kodu ja tasuta internet. Piisavalt põhjust alustatud suits poole pealt ära kustutada kuid, tööga on lood endiselt pehmelt öeldes sitasti. Küll aga oleme tänu kogenenumate inimeste nõuannetele (suur aitäh infosponsoritele) vähe targemad. Kui siin koguaeg nädalavahetus ei oleks õnnestuks võibolla paari kuuga endale rakendustki leida. Kolm päeva tagasi hakkas ametlikul talv...

Spy eyes

Paar viimast päeva on möödunud üpris igavalt, ainult paar korda oleme bussiga sõites ära eksinud ja korra aitas meid hädast välja vahva turbaniga taksojuht. Üks pika nädalavahetuse pommuudiseid on see, et barracki staff on toa rämpsu põrandalt kokku kühveldanud ja asetanud selle ilusatesse kolmnurksetesse hunnikutesse laua alla. Joel ei hakanud suitsetama, veel...

Kuna olid pühad ja meie tööotsingutel oli paus, siis sai siin paar hiilgavat bisneksplaani välja treitud. Märksõnadeks on taara, huumus, lehed, rehad, Kuno auto (kui ta peaks laenama, kui ei siis varastame). Ahjaa tegime siin paar õhtut burgereid, kõige paremad burgerid mida inimkond maitsnud on (ja see on veel tagasihoidlikult öeldud).

Ja nüüd teadaanne kõigile Kaspar Raidmetsa-nimelistele, TAGASTA RATAS!

Jah härra

Hommikusele pudru keetmise plaanile tõmbasid kriipsu peale kaas seljakotimatkajad, kes leidsid et ilmselt läheb just neil ühisköögis kasutatavat alumiiniumpotti kõige rohkem vaja. Valmistasime kiirkeetjas neli muna ja jõime kanistrist piima nagu A-Team'i B.A. seda peale trenni teeb. Seepeale tõttasime hittsarja kangelaste kombel bussiga vastu uue päeva seiklustele. Tõsi küll, polnud ei tüünet punast triipu ega antitiiba katusel aga peatuse kaupa ühte külge madaldades see rohelise halli tooniline vahva sõiduk meid edasi toimetas. Olles taaskord maha astunud vales peatuses hüppasime peas käiva lõbusa meloodia saatel üle traataia ja siis kukerpallide saatel jooksuga üle kiirtee. Fredi juures võeti valepoolse rooliga auto peale ja sõidutati vastupidi harjutud liikumissuunas randa. Lained, valge liiv ja päike, nagu ühes teises filmis kus musta chevy van'i ei olnud.

**** tööd on vaja ja kähku!!!