Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult tehas, milles töötame praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Tore.
Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Tolmused on hetked, kõik nad on praegu. Liinil on sund kokku segada põhku. jällegi Narrogin, paneb rahale rõhku. Õhku!
Ei ole möödund või tulevaid kaeru. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu, Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Heinalattu.
Ei ole mõttetult lõigatud nööre. Päeva lõpust ööseks peab minema tööle. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks.
Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb tehas, milles asume praegu. Kõik, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Aju...
Antud read ei ole mõeldud mingil moel solvamaks ühte eesti klassikalise luule pärlitest. Samuti ei ole üritatud araniseeringuga halvustada meistriteost. Kui see aga lugejale niimoodi tundus siis autor vabandab ja süüdistab tehase öiseid plekkseinasid meelte väänamises segaduse poole.
kas ainult mulle tundub, et keegi hakkab lolliks minema?:)
ReplyDeleteSoovitan sealt kiirelt sääred teha. Muidu saame varsti tehasest muinasjutte lugeda :P
ReplyDeletemina loeks küll huviga muinasjuttu:P
ReplyDeletemingit action-thrilleri sugemetega muinasjutt oleks eriti kihvt...nagu suure maja lift pmst ;)
ReplyDeleteLauapüksid ja plätud:) vahva kooslus:)
ReplyDelete