Minu uus velo

Kui  Bruce allmighty läks ära Perthi hamba implantaate paigaldama siis jäi Karrathasse veel üks töötu eestlane. Aga mitte kauaks sest juba mõni tund peale uuel päeval ärkamist helistas ReadyWorkforce meeldiva häälega klienditeenindaja ja pakkus tühjalt seisvatele kätele rakendust.
Iga suutäie hommikusöögist korralikult 32 korda läbi närinud, astsus hetkel jälle töötu muidu rõõmsameelne härra kesklinna poole. Mõned ohutusvideod ja paberid, hunnik numbreid ja allkirjasid ning töö moodulmaju rentiva firma laoplatsil oli paigas.
Transpordi mure lahendas K-Mart'i jalgrattaosakonnas olev viimane 100 dollariline maanteenool.
Ja niimoodi nüüd vänderdabki päikesetõusu saatel hommikuhämaruses kergtööstuspiirkonna poole.

Veikol on uus töö, Dampieris. Puhastab torusid. Esimesel päeval käsitsi liivapaberiga kuna kohalikud tünksu tegid ja nüüd edaspidi aparaatidega. Veikol on ka banaanikooki mida ta oma pruudiga üleval toas praegu sööb vist. (tegelikult pakkus ampsu küll enne, oleks pidanud kiirelt võtma vist)
Ja lisaks on veikol, kaks paari viisakaid tööriideid, ning töökorras Mactop mida ma aegajalt küsimas käin. Veikol on ka täiesti oma tuba.

Aga mul on uus velo. (heheh...)